Kohtumine Vanaema aed oli koht, kus asjad seisid alati samas kohas. Punane kuuriuks, natuke viltu. Sõstrapõõsad, mis lõhnasid soojalt ja mõrkjalt. Kivist teerada, kus üks kivi kõikus, ja Priit teadis täpselt, milline. Aga sel hommikul oli midagi nihkes. Mitte katki. Lihtsalt — üks asi liiga palju. Lind istus peenrakasti serval. Tavaline lind. Hahkhall selg, mustad silmad, väike pea, mis liikus…