Kodukäija, kes ootas valet inimest

Uus maja, vana lõhn Kolimispäeval sadas vihma. Mitte sellist vihma, mis tuleb ja läheb, vaid sellist, mis imbub asjadesse sisse — kastidesse, riietesse, juustesse. Reet istus auto tagaistmel ja vaatas, kuidas klaasile jooksvad veejooned tegid maailma uduseks. Ta ei tahtnud välja minna. Ta ei tahtnud seda maja näha. Ema lükkas autoukse lahti ja ütles: "No tule. See on meie uus…