Tüdruk, kes kuulis järve põhjast laulmist

Esimene kuulmine Järv oli olemas enne teda. Enne maja, enne teed. Kui kaua enne, seda Liis ei küsinud — vanaema oli öelnud lihtsalt „enne", ja vanaema ei valetanud kunagi. Ta jättis asju ütlemata. See polnud sama asi. Augusti lõpp tõi õhtud, mis tulid liiga vara, ja õhu, mis lõhnas mädaõuna ja millegi sügava järele. Liis istus paadisilla otsas, jalad vee…