Poiss, kelle taskud olid alati täis Antsu taskutes kõlisesid asjad. Nii oli see alati olnud, juba sellest ajast, kui ta neljaaastasena ema õmblusmasina lahti võttis ja — mis kõige tähtsam — uuesti kokku pani. Nüüd, kaheksa-aastasena, kandis ta kaasas kaht nöörijuppi, kolme kruvi, ühte kummipaela, luupi ja väikest peeglitükki, mille ta oli leidnud vanast kaleidoskoobist. "Kunagi ei tea, millal läheb…