Tühjad aknad Kadri luges igal hommikul üle, mis oli veel alles. Kaev — alles. Laut — alles, kuigi lehm oli nüüd üksi, sest teist ei olnud enam. Saun — alles. Õunapuu, mille isa oli istutanud enne Kadri sündi — alles, kuigi lehed olid sel kevadel hilinenud, nagu kõik oleks hilinenud. Aga kui ta vaatas üle aia, siis algas tühjus. Lõunanaabri…