Kukk Konrad ja üks liiga vaikne hommik

Konradi kivi Kukk Konrad ei kirenud kunagi suvalisest kohast. Tal oli oma post — väravast kolmas, see, millel oli pragu sees — ja igal hommikul ronis ta täpselt sinna. Kõigepealt ajas ta sirgeks oma punase sabasule, mis kippus alati viltu vajuma: sülg peale, jalg peale, sirgeks. Siis sülitas ta kolm korda kanala poole: pts, pts, pts. Ja siis jäi ootama.…