Poiss, kes kuulis metsas oma nime ulgumas

Tuttav rada Mikk teadis seda rada peast. Iga kivi, iga juurikas, iga koht, kus pidi üle astuma, sest muidu jäi saapanina mutta kinni. Ta teadis, kus kaasik läks üle kuusikusse ja kus kuusiku taga hakkas jõhvikarabaserv. Ta tundis seda rada nagu keel tunneb hambaid. Sellepärast ta märkaski, et midagi oli nihkes. Mitte palju. Mitte nii, et oleks saanud sõrmega näidata…