Tüdruk, kes teretas korruseid Loviise elas kolmekorruselises majas, kus oli üksainus väike trepikoda, üks vana ja aeglane lift ning postkastid, mis lõhnasid metalli ja reklaamlehtede järele. Ta oli kaheksane, kandis kollast vihmajopet ka kõige päikeselisema ilmaga — "kollasega ei kao ära," ütles ta — ja tema kaks patsi olid alati nii, et kõrvad jäid välja. Kõrvad olid Loviise kõige tähtsam…