Kivi, mida ainult üks laps suutis liigutada

Küla servas Leena teadis täpselt, mitu sammu oli nende maja uksest kuni teeni. Kolmkümmend kaks, kui astuda tavaliselt. Kolmkümmend viis, kui jalad olid rasked. Täna oli kolmkümmend viis. Hommikul oli ema küsinud, miks ta jälle nurgas istub, miks ta teistega välja ei lähe. Leena oli vaadanud oma käsi. Sõrmed olid pikad ja kitsad. Käed, mis ei suutnud palli visata nii…