Esimene kivi Kaarel oli üheksa ja otsis rannast kive. Tema noorem õde Emmi istus kolme meetri kaugusel ja tegi liivast hunnikut, millel polnud kuju ega plaani. Lihtsalt hunnik. Kaarel ei vaadanud sinna poole. Ta otsis kivi, mis oleks täpselt õige. Leidis selle peagi: lame alt, ümar pealt, just see pruunikas, mis sobib linnuse seinaks. Korjas üles. Kivi oli jahe. Niiske…