Varahommikune tee
Maret ärkas enne äratuskella, nagu alati, kui midagi oli teisiti. Juunikuu varahommik oli hall ja liikumatu ning aknast vaadates nägi ta, et maailm oli kadunud. Udu oli nii tihe, et isegi vanaema õunapuu oli ainult aimdus — nagu puu, mida sa tead, et seal on, aga ei näe enam tüve.
Ta tõmbas kapuutsi pähe ja astus õue. Jalad said kohe märjaks — kaste oli rohule langenud nii paksult, nagu oleks öö jooksul kogu heinamaa pisaratega üle valatud.
Ema oli kevadel öelnud, et nad kolivad Tallinnasse tagasi. Sõna "tagasi" ei tähendanud Maretile midagi. Ta ei mäletanud linnast midagi — ainult seda, mis oli siin: maja, mets, aeg, mis liikus aeglasemalt. Nüüd pakiti kastidesse asju, mis olid siin alati olnud.
Ta hakkas kõndima. Lihtsalt eemale.
Kus tee kaob
Mets oli tuttav, aga vale koha peal. Kuused, kivi — kõik olid omal kohal, aga nende vahel oli midagi muutunud. Sammal tundus tumedam. Õhk maitses nagu raud ja mesi.
Seal, kus rada pidi keerama, ei olnud teed.
Udu õhenes ja paksenes nagu hingaks. Maret jäi seisma. Ta oleks pidanud tagasi minema.
Ta astus edasi.
Udu sulgus tema selja taga.
Kukkede kisa. Suits. Puidu lõhn. Ja siis org.
Seal oli küla.
Esimene kohtumine
Viis-kuus talu. Kiviaiad. Tiik, mille pind oli matt nagu lihvimata hõbe. Hobune õuel. Vasaraheli kusagilt.
Maret seisis. Süda tagus. Midagi tuttavat.
Ta laskus alla.
Naine ilmus uksele.
"Jälle üks," ütles ta vaikselt.
"Sa oled märg."
Paus.
"Tule."
Naise nimi oli Maie.
Heli ja tema lood
Tuba oli madal ja soe. Supp aurus laual.
Teises toas istus tüdruk — umbes Mareti vanune — ja nikerdas lusikaid.
"Sa pead sööma, kui Maie vaatab," ütles ta ja naeratas.
Tema nimi oli Heli.
"Vahel tuleb keegi," ütles ta. "Talvel mitte kunagi."
Maret küsis: "Mis küla see on?"
Heli vaatas teda. "Mis küla sa arvad, et see on?"
Maret ei vastanud kohe. "See tundub nagu mälestus," ütles ta lõpuks.
Heli noogutas. "Siis ta ongi seda." Ta ulatas Maretile lusika. "See on sinu oma."
Aeg, mis ei liigu
Aeg ei liikunud. Vähemalt mitte nii, nagu peaks.
Ta kõndis Maiega külas ringi. Viis talu. Inimesed, kes tegid asju aeglaselt, nagu igal liigutusel oleks tähendus.
Ükski uks ei olnud päriselt kinni. Aga ühtegi ei jäetud ka päriselt lahti.
"Minu ema tuli siia enne mind," ütles Maie. "Ja tema ema enne teda."
Maret kuulas.
"Kas kõik lähevad tagasi?" küsis ta.
Maie vaatas teda. "Mõni jääb."
Vaikus.
"Ja siis?" "Siis läheb aeg edasi."
Küla, mis mäletab
Heli viis ta tiigi äärde.
Vesi ei liikunud. Kui Heli seda puudutas, muutus pind.
Maret nägi pilte.
Pildid ei jäänud paigale. Nagu keegi ei tahaks, et ta liiga kaua vaataks.
Keegi, kes võis olla vanaema. Noorena. Või mitte.
"Ta käis siin," ütles Heli.
Ta istus ja tundis, kuidas midagi temas nihkus paika.
Pakkumine
Laud oli kaetud neljale. Üks koht oli tühi.
Pärast sööki ütles Maie: "Sa võid siia jääda."
"Kui tahad."
"Kui kaua?" "Nii kaua, kui vaja."
Maret mõtles emale.
"Mida mu ema näeb?" "Udu."
Tagasitee
Maret seisis kahe kivi vahel ja vaatas küla.
Kõik oli paigas.
Ta mõtles vanaemale. Vanaema oli käinud siin. Ja alati tagasi läinud.
Ta oleks võinud jääda. Keegi ei oleks takistanud.
"Ma tulen tagasi," ütles Maret.
Heli noogutas. "Lusikad juhatavad teed."
Maret astus läbi kivide.
Hommik pärast udu
Mets oli tagasi. Tee keeras vasakule. Päike tuli läbi.
Taskus oli lusikas.
Maret pigistas seda. Soe, kindel, päris.
Ta tuli majani. Ema seisis õuel. "Kus sa olid?"
"Käisin metsas."
See oli tõsi.
Mida jääb
Nad pakkisid kaste. Iga asi tundus nüüd teistsugune. Mitte kergem. Mitte raskem. Olulisem.
Taskus oli lusikas.
Ja teadmine, et udu tuleb tagasi. Ta tuleb alati. Ja siis on küla seal. Ja ta teab, mida teha.