Varahommikune tee

Varahommikune tee Maret ärkas enne äratuskella. Nii juhtus alati, kui midagi oli nihkes — keha teadis seda enne teda. Juunikuu hommik seisis akna taga hall ja liikumatu. Udu oli nii paks, et vanaema õunapuust oli järel ainult aimdus: puu, mille koha Maret teadis, aga mille tüve ta enam ei näinud. Ta tõmbas kapuutsi pähe ja läks õue. Jalad said kohe…