Seenemets ja konnakivi Hansuke tõmbas kummiku jalga ja vaatas autoaknast välja. Mets seisis tee ääres kõrge ja vaikne, nagu oleks keegi pannud sinna suure rohelise seina ja unustanud ukse teha. Greteke istus tema kõrval, süles tühi seenekorv, peaaegu sama suur kui ta ise. «Täna otsime kukeseeni,» ütles isa ja pani auto seisma. «Need on kollased nagu pisikesed lehtrid.» «Ja püsige…