Hommikusõit Emma seisis tühjal perroonil. Kirju müts peas, punane õhupall nööri otsas, hõljumas ühe sammu jagu tema pea kohal. Ta ootas sinist rongi, mille nimi oli Unelind. Emma oskas laulda. Aga ta laulis ainult sees, rinna sees, kus keegi ei kuulnud. Tal oli üks oma viis — selline, mille ta oli ise välja mõelnud ja mis ei sarnanenud ühegi lauluga.…